logi sisse parooliga | id-kaardiga
Uudised
... ja arhiiv
Kalender
Mis teoksil
Koolid
Liikmete nimekiri
Liidust
Üldinfo
Juhatus
EML juhatus
Kontakt
Lingid
Trükised ja õppematerjalid
Toetusprogramm NOOR INSTRUMENTALIST
KONKURSS 2019
Arhiiv
Vana leht
Tööpakkumised
... ja "otsin tööd"

Uudised » Kuidas läheb Häädemeeste muusikakooli lõpetanutel

09.05.2014


Häädemeeste Muusikakooli lõpetanud on saanud tugeva aluse õpingute jätkamiseks nii muusikas kui muudel aladel. Sel õppeaastal pääsesid Tallinna Muusikakeskkooli Sandra Laagus ja Brigita Mass, nad jätkavad Häädemeestel alustatud viiuliõpinguid. „Ma tunnen, et Häädemeeste Muusikakooli ettevalmistus oli piisav, sest mind võeti Tallinna Muusikakeskkooli (edaspidi TMKK) vastu. Alati saab paremini ette valmistuda, kuid kõik õpetajad - Maire Toom, Irina Aitai, Lelde Jalakas ja Grete Tammalu, andsid omalt poolt parima. See, kuidas mina õpetatavat vastu võtsin, jäi siiski minu teha. Jah, mul on olnud raske, kuid see kool on väärt iga pingutust," ütles Birgita Mass.

Ajaleht Koduvald palus Brigital ja Sandral jagada esimese aasta muljeid ja võrrelda natuke õpinguid kahes koolis.

Brigita Mass:

„Ma tunnen, et Häädemeeste Muusikakooli ettevalmistus oli piisav, sest mind võeti Tallinna Muusikakeskkooli (edaspidi TMKK) vastu. Alati saab paremini ette valmistuda, kuid kõik õpetajad - Maire Toom, Irina Aitai, Lelde Jalakas ja Grete Tammalu, andsid omalt poolt parima. See, kuidas mina õpetatavat vastu võtsin, jäi siiski minu teha. Jah, mul on olnud raske, kuid see kool on väärt iga pingutust.

Õppetöö on täiesti erinev. Põhikoolilõpetajana on mul terve aasta olnud väga suur koormus. Erialatunnid on endiselt kaks korda nädalas ja 45 minutit, kuid sellele lisanduvad klaveritunnid, sümfooniaorkester, solfedžo, muusika- ja kunstiajalugu, rütmika. Kõik see võtab oma aja. Lisaks sellele tavakooli õppetöö, mille koormus ei ole väiksem kui Häädemeeste Keskkooli oma. Ma harjutan üksnes viiulit keskmiselt 30 tundi nädalas, sellele lisaks klaverit minimaalselt 5 tundi nädalas.

Repertuaari valik on laiem, aga see tuleneb kooli eripärast. Sümfooniaorkestriga on mitu korda aastas projektinädalad, kus proovid on iga päev neli tundi pikad ning partiidele toimuvad samuti arvestused. Sellistel nädalatel harjutavad gümnaasiumi õpilased kuni kümme tundi päevas.

Kool korraldab kolm korda aastas suuri galakontserte Estonias, kus mängivad valitud õpilased. Lisaks on igal õpetajal vähemalt kaks korda aastas klassikontserdid, toimuvad osakonnakontserdid, ka koolisisene konkurss con fantasia. Sümfooniaorkester valmistab ette vähemalt kolm mahukat kontserdikava. Koolis on väga oluline ka laulmine: meil on mudilaskoor, noortekoor, kammerkoor, ansamblid.

Häädemeeste Muusikakoolis õppijatele soovitan kannatlikkust, pühendumist ja hoolikat mõistusega harjutamist. Mõistan nüüd, kui palju lisaks oma tööajale panustavad Häädemeeste Muusikakooli õpetajad ka oma vabast ajast laste õpetamisele, kui väga muusikakool hoolib oma õpilastest individuaalselt. Seda ma siin koolis näinud ei ole. Õpetajatel on nii palju õpilasi, et see pole lihtsalt võimalik.

Lõpetuseks lisan, et kui vähegi on soovi ja tahtmist pilli või muusikat edasi õppida, siis TMKK on parim valik. Alguses on raske ja ma ei garanteeri, et läheb lihtsaks, kuid see tasub ennast täielikult ära. See, kui palju siin koolis harjutatakse, võib tunduda ulmeline, kuid keegi ei sunni meid otseselt selleks. Muusika teeb meid õnnelikuks, nagu TMKKs öeldakse - „Kui erialas läheb hästi, on kõik hästi."

Sandra Laagus:

Ma arvan et ettevalmistus Häädemeeste Muusikakoolist oli piisav, vähemalt erialal. Solfiga oli algul veidi raskem, aga veerandi lõpuks olin täiesti järje peal juba. Harjutamisele kulub ikka väga palju rohkem aega, seda ei anna võrreldagi sellega, mis Häädemeestel käies oli. Repertuaar on kindlasti raskem ja tihedam (lugusid, etüüde jms on palju rohkem). Esinemisvõimalusi on samuti palju rohkem.

Need, kes tahavad edasi õppima minna, peaksid ilmselt solfiga rohkem vaeva nägema. Ning nagu ikka, oma instrumenti harjutama. Siia kooli tulles peab olema tugev iseloom, sest õhus on väga palju pinget ning seltskond on teistsugune.

Meie muusikakoolist on väljunud teisigi edasijõudvaid noori muusikuid. Siinkohal väike valik nende mõtetest:

Liset Muhu:

Praegu, Sütevaka Humanitaargümnaasiumi üheteistkümnendat klassi lõpetades mõjutab mind muusikakoolis õpitu väga palju. Muusikalembelises koolis õppides on lausa patt, kui nooti ei tunne ja mõnd pilli mängida ei oska. Hetkel tegelen näiteks bändis musitseerimise, kooris laulmise ja ka sooloprojektide ettevõtmisega - suur huvi instrumentide ja ka laulmise vastu tekkiski selles väikeses majas, Häädemeestel. Olen väga tänulik Häädemeeste Muusikakooli õpetajatele, et nad sundisid õppima ja pingutama, sest minu elu oleks praegu sootuks teistsugune, mannetum, kui ma poleks läbinud neid seitset aastat selles toredas majas.

Joanna ja Juulia Juhkam:

Lõpetasime Häädemeeste Muusikakooli 2010. aastal klaveri erialal (õpetaja Vaike Väljamäe käe all) ning hetkel oleme lõpetamas Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi.

Muusikakooli astusime oma venna Jakobi eeskujul ning peame tõdema, et see oli üks olulisemaid otsuseid siiani meie elus.

Väikesest peale sisseharjutatud rutiin, hea noodilugemisoskus, silmaringi laiendavad 7 aastat ja väga kannatlikud, võimekad õpetajad on meie mõttemaailma avardanud ja andnud suure panuse meie isiksusteks kujunemiseks.

Jakob Juhkam:

Lõpetasin Häädemeeste Muusikakooli 2007. aastal klaveri erialal. Mulle endalegi ootamatult läksin peale seda Tallinna Muusikakeskkooli heliloomingut õppima ning hetkel olen teist aastat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Klaveriõpetaja Vaike Väljamäe ja solfedžoõpetaja Maire Toomi käe all kujunes tee mõistmiseni, et muusika ei ole pelgalt nootide rida ja „toredad viisikesed", vaid süsteemide, reeglite, avastatud ja avastamata aladega teadus, mis on sügavas seoses inimeste emotsioonide ja ajalooga.

Andekaid inimesi võib kerkida pinnale igalt poolt, nii tibatillukestest maakohtadest kui ka suurtest linnadest. Ning kui seda metafoori jätkata, siis vajalik on selle pinnase viljakus ning oskus kasvatada „tärganuid".

Võin enesekindlusega öelda, et minuga nii talitati ning olen selle eest väga tänulik.

Reelika Grünberg:

See kool ei õpetanud mind ainult muusikat tegema ja muusikat armastama, kuulama, hindama, vaid õpetas mind hakkama saama, endasse uskuma ja andis julgust. Õpetajad, kes seal õpetavad, ei ole tavalised õpetajad. Nad on nagu su teine perekond.

Ma teadsin alati, et ma võin oma eriala õpetaja juurde pöörduda ükskõik mis murega ja ta aitas. Tihtilugu sain just temalt suurepärast nõu. Ta pani mind mõtlema ja ennast hindama.

Praegusel hetkel soovitaksin muusikakooli kõigile. Just see kool, seal üpriski väikses kohas, on midagi ülimalt väärtuslikku, mida tuleks hoida.

Teele Tali:

Häädemeeste Muusikakooli lõpetanud, ei olnud ma sugugi kindel, et hobist ükskord minu elukutse saab - kuid siin ma nüüd olen, käimas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias, kus mind saadab iga päev muusika. Lõpetades Häädemeeste Muusikakooli, teadsin, et kõik minu teed on valla ja seda mitte ainult muusikaalaselt, vaid ka kõikides teistes eluvaldkondades.

Leian, et muusikakool ei ole ainuüksi koht, kus pilli mängida, vaid ka ettevalmistus edaspidiseks eluks.

Kuigi väliselt võib Häädemeeste Muusikakool tunduda väikese koolina, on see seest suur just tänu õpetajatele, kes annavad endast parima, et sellest koolist võrsuksid musikaalsed, omanäolised, selgesihilised ja iseseisvad noored.

Täielik tekst Koduvalla veebiversioonis valla kodulehel.


harju

Copyright EML 2016