logi sisse parooliga | id-kaardiga
Uudised
... ja arhiiv
Kalender
Mis teoksil
Koolid
Liikmete nimekiri
Liidust
Üldinfo
Juhatus
EML juhatus
Kontakt
Lingid
Trükised ja õppematerjalid
Igal lapsel oma pill
KONKURSS 2019
Arhiiv
Vana leht
Tööpakkumised
... ja "otsin tööd"

Uudised » Marit Kannelmäe kirjutab Õpetajate Lehes - Viiulimäng oli see, mis teda kõnetas

16.05.2014


Huviharidus aitab eluraskustesse sattunud riskinoortel oma tasakaalu tagasi saada. Lõuna-Eesti väikesest paigast pärit Teele tuli emaga linna elama. Tüdruk ei rääkinud palju, sest oli pidanud elus nii mõndagi läbi elama. Tema kätel oli näha enesevigastamise märke. Täiskasvanutega oli tal keeruline kontakti saavutada ja seetõttu ei läinud ka õppimine lihtsalt. Ema tema heaolu vastu suuremat huvi üles näidata ei osanud. Tüdrukut märkas kooli sotsiaalpedagoog, kes arvas, et huviharidus võib teda julgustada ja avada. Koostöös muusikakooliga prooviti eri instrumente. Tüdrukut kõnetas viiulimäng. Aasta pärast esines ta kontserdil, isegi ema käis kuulamas. Ta pälvis oma esinemise eest auhinna. Koolis hakkas vaikselt paremini minema ja tüdrukuga saab juba üsna kergesti jutule, kirjutab Marit Kannelmäe-Geerts SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo kaasava noorsootöö koordinaator.

Lapse areng inimesena

Eelkirjeldatud lugu on elust võetud näide, kuidas huviharidus on aidanud noorel oma sisemise tasakaalu üles leida. See on suur asi. Paraku pole huvihariduse sellele aspektile seni piisavalt tähelepanu osutatud. Huviringi juhendaja tuleb tundi soovi ja kirega anda lastele edasi oma erialateadmisi ja -oskusi, õpetada neid kui tulevasi spetsialiste. Noored tulevad huviringi tihti teiste ootuste, murede ja rõõmudega. Huviharidus ja -tegevus on noorsootöö valdkond, ehkki paljud huvitegevuse juhendajad ennast noorsootöötajana ei näe. Nüüd eeldatakse, et huviharidusse kaasatakse ka riskinoori. Kas Eesti huviharidus on selleks valmis?

Huviharidus annab noortele väärtusliku mitteformaalse õppimise kogemuse. See võimaldab neil avastada ja realiseerida oma potentsiaali ning leida eakaaslaste hulgast sarnaste huvidega sõpru. Huviharidus pakub veel palju muudki: loovust, julgust, enesekindlust, oskust teha koostööd ja lahendada probleeme, teadmisi tervislikest eluviisidest, uudishimu, algatusvõimet. Seetõttu ei peaks huviharidust nägema kui pelgalt erialade õppimist. Kas ei peakski rohkem rõhutama ülejäänud väärtust, mida huviharidusel noorele pakkuda on?

Tulemus või protsess?

Anneli Habicht, Eesti puuetega inimeste koja peaspetsialist räägib oma intellektipuudega tütre kogemusest skulptuuriringis. Käegakatsutavaid tulemusi oli vähe, kuid noorele oli osalemiskogemus hindamatu. „Sileda kassikuju asemel on tähtis see, et lapsel on pärast ringi rääkida lugusid, mis huvikoolis juhtus, et ta nautis seal olemist ja teiste lastega koos tegutsemist,” arvab Anneli.
Selle näite põhjal saab esitada põhimõttelise küsimuse: kas huvihariduses ei peaks tähelepanu nihkuma tulemuselt ka protsessile? Anneli leiab, et just seda on huvihariduses vaja. Kui osalemine pakub rõõmu ja ergutab fantaasiat, kas siis täiuslik lõpptulemus ongi nii oluline? Loomulikult tuleb läbi mõelda, kuidas jätta alles redel neile noortele, kellel on soovi ja võimekust ronida mööda saavutuste astmeid süvendatud professionaalsuse poole.

Hirmul on suured silmad

Ka riskinoori tuleb huvitegevusse kaasata. Täna manab aga mõnigi õpetaja terminit „riskinoored” kuuldes endale silmade ette õpilase, kellega on olnud käitumisprobleeme ja pahandusi, ning püüab teda edutult tänase huvitegevuse konteksti paigutada. Definitsiooni järgi on riskinoor aga noor, kellel on mingite takistuste tõttu (pere majanduslik olukord, päritolu keskustest kaugel asuvast kohast, puue või terviseprobleem, õpi- või käitumisraskused jne) eakaaslastest vähem võimalusi huvihariduses osaleda. Sellisest selgitusest lähtudes ei tohiks riskinoorte kaasamine huviharidusse olla võimatu. Riskinoor huvihariduses on teema, mis tuleb Eestis korralikult läbi mõelda. See ei tähenda õpetajate ümberõpet. Riskinoortega töötamiseks ei ole kõigil panustajatel vaja eripedagoogi diplomit. Vaja on aga koostööd. Teadmatusega kaasnevat hirmu saab vähendada asjaosalisi koolitades. Uue mõtlemise ja teadmistega leiab huvihariduses koha ka nendele noortele, kes varem hirmutava käitumise ja suhtumise tõttu ukse taha oleksid jäänud.

Traditsioon ja uuendus

Huvihariduse mitmekesine sihtgrupp tähendab ka uute võimaluste leidmist. Eesti huvihariduses domineerib praegu veel peamiselt traditsioonilisus, mis on ühel ajal nii tugevus kui ka nõrkus. Ühest küljest tähendab see jätkusuutlikkust ja kõrget kvaliteeti, teisalt ei teki vana ja tugeva kõrvale kuigi lihtsalt värskeid lahendusi. Uued sihtgrupid tähendavad senise tegevuse ülevaatamist, uute võimaluste loomist ja nendele ruumi tegemist. Uued tuuled võivad tähendada ka heade vanade erialade koostööd, sest innovaatilised lahendused on tekkinud tihti just mitme valdkonna koostööst. Seda oskust on noortel tulevikus väga vaja ja huviharidusel on seda olemasoleva toel lihtne pakkuda.

HUKK-AP* astub esimesi samme

Ei ole õige oodata, millal asjad paremaks muutuvad, vaid tuleb ise midagi ette võtta. Nii toimuski 17. aprillil projekti HUKK-AP ehk huvikoolide kaasamise ja arengu programmi avaseminar. Projekti elluviijad soovivad viia riskinoored huvihariduse juurde. Huvihariduses töötavad inimesed näitasid projekti avaseminaril oma valmisolekut riskinoorte kaasamise teemaga edasi minna. Valmidus koolitusvõimalustest kinni haarata näitas, et vajadus uusi sihtrühmi kaasata on huvikoolides küpsenud juba mõnda aega. Projekti tegevused täituvad meeskondadega, kes soovivad uusi lähenemisi katsetada. Nüüd tuleb jätkata sealt, kuhu avaseminaril pooleli jäädi, et kinnitada huvihariduse väärtuslikku mõju ka riskinoorte arengule.

Lõpetuseks veel üks näide sellest, kuidas huvitegevus on noort aidanud.

Siim on kuuenda klassi õpilane. Eakaaslastega suheldes kartlik. Täiskasvanutega räägib vaid siis, kui teda kõnetatakse. Pärast kooli läheb otse koju või uitab üksinda kodukohas ringi. Kasvab koos isaga ja näeb tihti räämas välja. Õppimine on enam-vähem. Kooli sotsiaalpedagoogil ja huvitegevuse õpetajal tekib mõte Siimule mingi huviala leida. Poisi isa sellest mõttest elevil ei ole, kuid raha lubab ta ringitegevuseks leida. Alustatakse tehnikaringidest. Siimule pakub huvi robootika, lisaks otsustab ta jalgpallitrenni proovida. Isa on nõus, kui poiss mõlemas korralikult kohal käib. Aasta pärast on Siimu suhted eakaaslastega silmanähtavalt paranenud. Jalgpallitrennis käib ta edasi, robootika jäi pooleli. Pärast kooli veedab ta varasemast rohkem aega klassikaaslastega, kellega koos trennis käib. Õpetajad ütlevad, et Siim on hakanud isegi tundi segama, mis on tema kohta imeline edusamm.

* HUKK-AP ehk huvikoolide kaasamise ja arengu programm on SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ellukutsutud projekt. Projekti partnerid on Pärnu linnavalitsus, MTÜ VitaTiim, Tartu linnavalitsus, MTÜ Urban Style, Evrópa unga fólksins (Island), Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonna noorte tööhõive tehnoloogiate keskus. Partnerid omakorda kaasavad piirkondlikku võrgustikku, kuhu kuuluvad huvikoolid ning teised huvitegevust pakkuvad ja riskinoori toetavad organisatsioonid. Lisaks partnerite tegevusele on projektis suur osa laiemale huvihariduse tegijateringile suunatud arenguprogrammil. Loe lisaks http://www.mitteformaalne.ee/. Projekti HUKK-AP on rahastatud Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja �"noored” avatud taotlusvoorust „Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud”.

Õpetajate Leht 16.05.2014





Riskilaps ei pea huviringis tingimata midagi täiuslikku valmis saama. Mõnelegi piisab sellestki, kui tegevus talle huvi pakub. Foto: Kristel Kallau

harju

Copyright EML 2016