logi sisse parooliga | id-kaardiga
Uudised
... ja arhiiv
Kalender
Mis teoksil
Koolid
Liikmete nimekiri
Liidust
Üldinfo
Juhatus
EML juhatus
Kontakt
Lingid
Trükised ja õppematerjalid
Toetusprogramm NOOR INSTRUMENTALIST
KONKURSS 2019
Arhiiv
Vana leht
Tööpakkumised
... ja "otsin tööd"

Uudised » Haapsalu muusikakooli lõpetas esimene pärimusmuusik

29.05.2014


Eelmisel laupäeval lõpetas Haapsalu muusikakooli esimene pärimusmuusika eriala õpilane, Haapsalu põhikooli 9. klassis õppiv Lisete Ulla (foto: Merilin Kaustel-Lehemets). Pärimusmuusikat on Haapsalu muusikakoolis õpetatud juba seitse aastat ning selle õppekava õpilaste arv kasvanud 25ni. Esimesel aastal alustas pärimusmuusika õpetaja Viive Marleeni käe all neli noort. Lisete oli ainus, kes 7 aastat kestnud koolitee lõpuni käis.

Pärimusmuusika juurde sattus tüdruk juhuse tõttu. Ta tahtis minna õppima puhkpille, kuid tol aastal olid selles õppekavas kõik kohad juba täis. „Samal aastal avati aga ka pärimusmuusikaõpe ja ema arvas, et ma võiksin seda proovida. Ise ei teadnud ma sellest siis mitte midagi,” ütles Lisete. Mida aeg edasi, seda rohkem talle pärimusmuusika meeldima hakkas. „Mul pole kordagi olnud tahtmist muusikakooli pooleli jätta. Palju tuleneb see ka õpetajast, sest ta on suutnud muuta kogu protsessi noortele nauditavaks,” lausus Lisete.
Põhiinstrumendiks on neiul plokkflööt, kuid ta on õppinud ka põikflööti, kitarri, kannelt ja klaverit ning katsetanud ka torupillimängu. Plokkflöödi õppele pannakse muusikakooli pärimusmuusika õppekavas suurt rõhku, sest Marleeni enda muusikaline taust on klassikalises flöödis. Plokkflööt on pill, mida on vanemail oma lastele võimalik mõistliku hinnaga soetada. Isiklik pill on aga hädavajalik, sest peale koolitundide on vaja ka kodus harjutada. Marleeni sõnul on paljudel inimestel eksiarvamus, et plokkflööt on lihtsakoeline instrument. „Plokkflööt on võrdväärne kõigi teiste pillidega ja sellel saab mängida ka keerukaid palu,” ütles Marleen. Kaks korda nädalas on mul erialatunnid ning kord nädalas ansamblitund, kus mängin üheskoos teiste õpilastega. Peale selle harjutan iga päev ka kodus,” rääkis Lisete.

Eksamihirmu ei olnud

Lõpueksamil ei tundnud Lisete eksamipalavikku. „Kuna mul on palju esinemiskogemusi, siis ei kartnud ma absoluutselt,” ütles ta. Õpetaja sõnul alustati esinemist lasteaedades mängimas käies ning hiljem liiguti edasi juba prominentsemaile lavadele. „Lisete on esinenud näiteks Valge Daami päevadel ja üleriigilisel pärimusmuusika võistumängimisel Viljandis,” ütles Marleen. Kevaditi on Viljandis käidud juba viis korda. Viljandi võistumängimisel esines Ulla ka tänavu ning teenis sellega kutse juulis peetavasse noorte etnomuusikute suvelaagrisse, millele järgneb esinemine Viljandi folgil. „Viis aastat tagasi Viljandi võistumängimisel saadud tunnustus innustas ja kandis mind edasi,” kirjeldas Lisete eredaimat esinemiskogemust.

Populaarsus kasvab

Ulla sõnul on märgata, et pärimusmuusika populaarsus kasvab noorte seas.
„Alguses teati sellest väga vähe, kuid mida enam on võistumängimisi ja muusikalaagreid, seda rohkem tõmbab see noorte tähelepanu,” ütles Lisete. Muusikaõpetaja sõnul on pärimusmuusika populaarsuse kasvu taga ka see, et ilmselt on see väikestele lastele klassikalisest muusikast paremini mõistetav. Mis tunne on olla esimene Haapsalu muusikakooli lõpetanud pärimusmuusik? „Tunne on väga uhke, kuid ma tean, et õppekava läbimisest hoolimata on mul veel nii palju õppida,” lausus Lisete. Tüdruku sõnul plaanib ta võtta muusikakoolis ka lisa-aasta, et veelgi oma oskusi lihvida. „Ta on väikestele lastele eeskujuks. Paljud nooremad õpilased on temast innustust saanud,” ütles muusikaõpetaja.
Juhan Hepner 29.05.2014 ajaleht Lääne Elu






harju

Copyright EML 2016