logi sisse parooliga | id-kaardiga
Uudised
... ja arhiiv
Kalender
Mis teoksil
Koolid
Liikmete nimekiri
Liidust
Üldinfo
Juhatus
EML juhatus
Kontakt
Lingid
Trükised ja õppematerjalid
Igal lapsel oma pill
KONKURSS 2019
Arhiiv
Vana leht
Tööpakkumised
... ja "otsin tööd"

Uudised » Kui muusika ongi elu

21.09.2014


18-aastane Harku valla noormees Carl Tuulik on mänginud saksofoni rohkem kui poole oma elust. Sel suvel osales ta poolteist kuud kestnud õppeprogrammis maailma ühes hinnatumas muusikaülikoolis. Töö Bostonis asuva Berklee Muusikakolledžisse jõudmise nimel algas juba talvel. Kooli, mille vilistlased on kogunud üle kahesaja Grammy, avastas Carl juhuslikult. “Kuulasin YouTube’ist muusikat ning Berklee kanalil nägin üht eriti lahedat videot,” räägib ta. “Seejärel tekkiski mõte uurida, ehk on seal ka suvekursus olemas.” Noore saksofonisti kauaagne juhendaja ning Tabasalu Muusikakooli direktor Kalev Konsa viis mõtte sotsiaalmeediasse, kus sellele reageerisid mitmed Harku valla elanikud ja ettevõtted ning Tabasalu Lions klubi. Kursusel osalemiseks vajaliku summa kogumist toetasid ka Eesti Esitajate Liit ja Kultuurkapital. Sel esmaspäeval toimuski Tabasalus tänuüritus, kus Carl andis koos pianist Kaspar Tamburiga lühikontserdi ning tänas kõiki, kes olid teda aidanud.

Öised pillimängud

“Suvekursus oli täpselt nagu miniversioon Berklee põhiõppest,” meenutab Carl. “Olid erialatunnid, ansamblitunnid, solfedžo, teooria ja kõik muu, mida muusikaülikoolides õpetatakse.” Ta nimetab Ühendriikides veedetud aega elu muutvaks kogemuseks ning on veendunud, et tahab oma haridusteed just suure lombi taga jätkata.

Tabasalu Muusikakooli astus Carl 8-aastaselt. “Tegelikult ei tahtnud ma ise pillimängu õppima tulla, see oli pigem mu ema soov. Mu perekond on aga üsnagi musikaalne ning kui vanaema helistas ja ütles, et pean katsetele minema, siis ei julgenud ma enam vastu vaielda,” räägib Carl.

Ka Kalev Konsa märkas noort talenti varakult. “Kui Carl oli 10-aastane, siis sai mulle selgeks, et temasse tasub panustada ning tuleb luua tingimused, kus selline suur anne saaks areneda,” lausub Konsa. “Nüüd on Carl 18 ja tema mängus on väga palju elemente, mida jälgida. See on tegelikult harukordne, et nii noorel pillimehel on nõnda palju oma mänguga öelda,” lisab ta.

Muusikuna iseloomustab Carli suur pühendumus. Ka pärast õhtust kontserti suundus ta muusikakooli, kus sai varajaste öötundideni pillimänguga tegelda.

“Muusikaliselt tahan ma jõuda sellisele tasemele, kus suudan teostada kõik oma ideed. Ainult nii saab minu maksimaalne potentsiaal välja tulla,” selgitab Carl. “Viiendas klassis võitsin paljusid konkursse ning arvasingi olen maailma parim saksofonimängija. Õnneks sain kiirelt aru, et see pole nii ning pilli tuleb iga päev harjutada.”

Välismaale tagasi

Laiast maailmast naasnuna soovib Carl ennekõike tänada Tabasalu muusikakooli, kust tema muusikukarjäär alguse sai. “Kalev on alati minu selja taga olnud, ta on mind väga palju toetanud. Ning kuigi ma ei saanud Raivo Tafenau esimesest tunnist suurt midagi aru, motiveeris see mind tohutult ning ma olen Raivole lõpuni tänulik.”

Ka tuleval suvel plaanib Carl end Bostonis täiendada, et hiljem kandideerida põhiõppesse ja stipendiumile, mis kataks 38 000 dollari suuruse aastatasu. “Mõneks ajaks lähen ma kindlasti ära, see on paratamatu. Kuid ma tulen kindlasti tagasi, sest Eesti on ikkagi minu kodu.”

Kristjan Terase Harju Elu 12.09.2014





“USAs on õhkkond väga avatud ja toetav. Oli täiesti tavaline, et sinu juurde tuleb väga hea mängija, kes uurib, millega parajasti tegeled. Levinud on suhtumine, et me kõik võime teineteise käest midagi uut õppida,” kirjeldab Carl Tuulik

harju

Copyright EML 2016