logi sisse parooliga | id-kaardiga
Uudised
... ja arhiiv
Kalender
Mis teoksil
Koolid
Liikmete nimekiri
Liidust
Üldinfo
Juhatus
EML juhatus
Kontakt
Lingid
Trükised ja õppematerjalid
Igal lapsel oma pill
KONKURSS 2019
Arhiiv
Vana leht
Tööpakkumised
... ja "otsin tööd"

Uudised » Hinnata väärtusi ja säilitada järjepidevust. Intervjuu Kadri Leivategijaga ajakirjas MUUSIKA detsembris 2014

04.12.2014


Eesti Muusikakoolide Liit, mis hõlmab 85 Eesti muusikakooli on meie muusika alushariduses kahtlemata üks kõige olulisemaid institutsioone. Koolid ju oma pedagoogidega üldse loovadki võimaluse, et meil muusikahariduse järjepidevus kestaks. Enamik muusikakoole kuulub omavalitsuste alla. Nad peavad oma olemasolu eest seisma, sest omavalitsused on erinevate rahaliste võimaluste ja hoiakutega, kus tuleb kogu aeg tõestada, et ollakse vajalik ja väärtuslik. Muusikakoolide Liit saab muusikakoolide sõnumit omavalitsustesse edasi anda, samuti aidata koolidel taset hoida, pakkuda koolitusi ja uusi õppematerjale. Meie korraldada on ka erialakonkursid kõigile akadeemilistele pillidele, mida muusikakoolides õpetatakse.

Tartu Elleri muusikakooli sisenedes tajun alati selle koha ajaloolist vaimset pagasit, samas tekib kohe elev tunne, nähes siin praegu toimuvaid protsesse, uuendusi, põnevaid algatusi, asjade paremaks muutumist. Nii kooli välise ja sisemise muutumise kui ka rohkete põnevate sündmuste - erinevatele muusikastiilidele ja maadele pühendatud pidunädalad, pidulikud kontserdid ja esinemised kooli sümfoniettorkestriga, ooperite, operettide, muusikalide lavastused (“Figaro pulm”, “Silva”, “Suur maalritöö”), eelmisel aastal toimunud sügismuusika festival “Päris”  -  taga on kooli direktor Kadri Leivategija. Kadril on visioone ja ideid. Need ei jää aga üksnes ideedeks, need teostuvad. Üheks suureks teostunud unistuseks on kooli juubeliaastaks valminud kaunis uus juurdeehitus koos 230-kohalise Tubina saaliga, kust avaneb maaliline vaade Toomemäe nõlvale. Vestleme Kadri Leivategijaga novembrikuus, aastale tagasi vaadates.
 
Alustame Elleri kooliga. See on tähtis osa sinu elust, oled selle kooli direktor. Tartu Kõrgema Muusikakooli õigusjärglasena on ta üks vanimaid ja traditsiooniderohkemaid koole. Võiks öelda, et just siin on Eesti muusikakoolide häll.

Tõepoolest, see kool on meie kultuuriruumis väga olulisel kohal. Tartu Kõrgem Muusikakool alustas tegevust 1919. aasta septembris. Samal aastal algas Tartu Ülikoolis eestikeelne õpe ja avati muusikakõrgkool ka Tallinnas.
 
Olen põline tartlane, siin õppinud ja ka minu elutöö on seotud selle kooliga. Olen siin ringi liikunud juba väikesest peale, kuna mu isa Ago Russak oli selle kooli pikaaegne direktor. Ma tunnen kohustust ja vajadust selle kooli väärtusi ja järjepidevust säilitada, jäädvustada ja edasi arendada. Palju aega minu teadlikust koolis olemisest ja õppimisest on seotud vanema generatsiooni auväärsete õpetajatega nagu Aare Allikvee, Heino Kostabi, Johannes Bleive, Alma Kurtna, Roland Laasmäe, Richard Ritsing, Peeter Lokk jt. Aare Allikvee on ka meie tänaseni lauldava kooli laulu autor. 50. sünnipäevaks kingiti koolile lipp, mida tänaseni pidulikel sündmustel austusega saali toome. 1971. aastal sai kool Heino Elleri nime.
 
Ago Russak oli kooli direktorina väga austatud ja armastatud ning tema ootamatu lahkumine 1991. aastal mõjus kooliperele väga rusuvalt.
 
Sel aastal said valmis uskumatuga: ajaloolise koolimaja kõrval kõrgub nüüd kauni projektiga uus hoone. Meedias on sellest suurepärasest ehitisest juba palju räägitud, aga vaatame veelkord kõik need etapid üle. Millal tuli idee see maja ehitada ja kuidas jõudsid ideest teostuseni?

2001. aastal kui direktorina tööle asusin, vajasid kõigepealt korrastamist meie ajalooline hoone ja pillipark. Jaapani riigi toetusena saime koolile soetada 5 miljoni krooni eest korralikke Yamaha instrumente, klavereid ja tehnikat. 2007. aastal avanes Euroopa Regionaalarengu Fond kutsehariduse infrastruktuuri kaasajastamiseks, kust Elleri kool taotles toetust kahele projektile: vana maja renoveerimine ning instrumentaarium ja uus hoone. Meie kõrvalhoone ehituse tegi hästi komplitseerituks muinsuskaitseala, millel meie hooned asuvad. 14 - 15 sajandil oli see osa Tartus asula, kus nüüd võeti ette põhjalikud arheoloogilised kaevamised. Ja tõesti oli hea meel tõdeda, et see Toomemäe nõlv sisaldabki väga huvitavat materjali Tartu ajaloost. Meie ehitusalas oli 14. sajandi linnaruum oma hoonestusega, mis väljakaevamistel avanes. Uus hoone on täpselt nende müüride peal ja nurgakiviks on seitsmesaja aasta vanune kivi maapõue sügavustest.
 
Nii mahukad arheoloogilised tööd tekitasid kahjuks aga olulise finantsilise puudujäägi järgnevates ehitustöödes, sest kogu arheoloogia oli koolil endal vaja kinni maksta. Vahepeal tekkis kartus, kas me saamegi oma koolimaja täies ulatuses välja ehitada ja sisustada. Igal juhul pidime loobuma Tubina saali planeeritud korralikust kontsertklaverist, milleks raha lihtsalt enam ei jätkunud.
 
Uues kaasaegse disainiga õppehoones on kontserdisaali kõrval veel ka kaksteist õppeklassi ning liikumisstuudio ja helisalvestusstuudio. Õppehoone läks maksma 2,5 miljonit eurot.
 
Majal on ka põnev ja kunstiliselt kaunis projekt.
 
Me arutasime väga detailselt läbi kogu lähteülesande, mis pidi rahuldama rütmimuusika ning puhk- ja löökpilliosakonna õppetöö vajadusi. Saali, mis kannab nüüd Tubina nime, soovisime kindlasti Toomemäe poolsesse vaiksesse tsooni. Meile sobivad ruumilahendused olid sama tähtsad kui ilus ja efektne arhitektuur. Ma usun, et sellise väärika, tagasihoidliku ja Toomemäe nõlvaga sobituva koolimaja me saimegi.
 
Omaette vaatamist vääriv on Tubina saal oma kauni suure aknaga, mis avaneb Toomemäe pargi atmosfääri kõikidest aastaaegadest tulenevates värvingutes. Meie jaoks on siin olulisim väga hea akustika. Nüüd on Tubina saal muusika ja muusikute teenistuses. Ja soovijaid on tõesti palju.
 
Sel aastal valiti sind Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimeheks. Milline tähtsus on sellel organisatsioonil?
 
Liit, mis hõlmab 85 Eesti muusikakooli on meie muusika alushariduses kahtlemata üks kõige olulisemaid institutsioone. Koolid ju oma pedagoogidega üldse loovadki võimaluse, et meil muusikahariduse järjepidevus kestaks.
 
Enamik muusikakoole kuulub omavalitsuste alla. Nad peavad oma olemasolu eest seisma, sest omavalitsused on erinevate rahaliste võimaluste ja hoiakutega, kus tuleb kogu aeg tõestada, et ollakse vajalik ja väärtuslik. Muusikakoolide Liit saab muusikakoolide sõnumit omavalitsustesse edasi anda, samuti aidata koolidel taset hoida, pakkuda koolitusi ja uusi õppematerjale. Meie korraldada on ka erialakonkursid kõigile akadeemilistele pillidele, mida muusikakoolides õpetatakse.
 
IA REMMEL Loe edasi Muusikast 12/2014 või digitaalselt
 


harju

Copyright EML 2016