logi sisse parooliga | id-kaardiga
Uudised
... ja arhiiv
Kalender
Mis teoksil
Koolid
Liikmete nimekiri
Liidust
Üldinfo
Juhatus
EML juhatus
Kontakt
Lingid
Trükised ja õppematerjalid
Toetusprogramm NOOR INSTRUMENTALIST
KONKURSS 2019
Arhiiv
Vana leht
Tööpakkumised
... ja "otsin tööd"

Uudised » Haapsalu muusikakool kannab alates 2014 aasta sügisest helilooja Cyrillus Kreegi nime

19.01.2015


Kooli uueks nimeks on Cyrillus Kreegi nimeline Haapsalu muusikakool. Muusikakooli direktori Andres Kase sõnul on koolile Kreegi nime andmine olnud plaanis tegelikult juba aastaid. Kreek oli Kase sõnul väga silmapaistev helilooja. Unikaalseks muutis Kreegi loomingu rahvalaulude meisterlik kasutamine ja töötlemine. Eestis on nimelisi muusikakoole praegu neli – Tallinnas Georg Otsa nimeline, Tartus Heino Elleri nimeline, Vändras Mihkel Lüdigi nimeline ja Kärdlas Rudolf Tobiase nimeline muusikakool.

Cyrillus (sünninimega Karl Ustav) Kreek sündis 1889. aastal Läänemaal Ridalas ja oli suure muusikalembese pere üheteistkümnest lapsest üheksas. Varased lapsepõlveaastad möödusid Vormsi saarel, kus pereisa oli kohalikus õigeusu koolis koolmeister. Seal omandas Kreek rootsi keele ning vastavalt tolleaegsele venestamispoliitikale, mis haritlase perelt tsaariga samasse usku kuulumist nõudis, ka venepärase eesnime – Kirill (siit hilisem heliloojanimi, ladinapäraslt Cyrillus).
Muusikalise alghariduse omandas Kreek Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Alates 1908. aastast õppis ta Peterburi konservatooriumis trombooni (F. Türner, P. Volkov), hiljem ka kompositsiooni ja teooriat (V. Kalafatti, J. Vitol, M. Tšernov, N. Tšerepnin). Peterburi konservatooriumi päevil sõbrunes Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähendane sõber ja loominguline mõttekaaslane kuni Peeter Süda surmani (1920).
Sõja puhkemise tõttu jäi Kreegil konservatoorium lõpetamata, alates 1917. aastast kuni elu lõpuni tegutses ta õpetajana Haapsalus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas. Ta andis tunde nii üldhariduslikes koolides ja õpetajate seminarides kui ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning Tallinna Konservatooriumis, kus ta aastatel 1940–1941 ja 1944–1950 oli teoreetiliste ainete õppejõud ning 1947. aastast alates teooriakateedri juhataja.
Alates õpinguaastatest Peterburis tegutses Kreek ka koorijuhina. 1919. aastast kuni surmani juhatas ta Haapsalu segakoori Heli ning alates 1913. aastast oli ta kõikide Läänemaa laulupidude üldjuht. 1932. aastast juhatas Kreek mõnda aega ka Haapsalu sümfoniettorkestrit.

Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Alates 2001. aastast on Kreegi kodulinnas avatud ka tema kortermuuseum.

Cyrillus Kreegi folkloorikollektsioon on hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis asuvas Kreegi fondis.
Alates 2007. aastast toimuvad Tõnu Kaljuste ja SA Lootsi Koda eestvedamisel iga-aastased Cyrillus Kreegi Muusikapäevad.

Cyrillus Kreegi kohta võib täpsemat info leida Eesti Muusika Infokeskuse  - EMIC - kodulehelt.
harju

Copyright EML 2016