logi sisse parooliga | id-kaardiga
Uudised
... ja arhiiv
Kalender
Mis teoksil
Koolid
Liikmete nimekiri
Liidust
Üldinfo
Juhatus
EML juhatus
Kontakt
Lingid
Trükised ja õppematerjalid
Toetusprogramm NOOR INSTRUMENTALIST
KONKURSS 2019
Arhiiv
Vana leht
Tööpakkumised
... ja "otsin tööd"

Uudised » Tonio Tamra Muusikakoolide tulevikust

27.11.2013


Muusikakoole ootavad ees samad probleemid, mis täna on üldhariduskoolide võrgustikus. Üheks lähituleviku võtmeküsimuseks on see, kui suurt hulka lapsi me suudame õppetöösse kaasata. Kuidas meie muusikakoolidele tulevikus läheb, sõltub suuresti sellest, mil moel koolid oskavad laiapõhjalist muusikalist huviharidust siduda kitsama nn süvendatud õppesuunaga, kirjutab Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse aseesimees Tonio Tamra Eesti Rahvusringhäälingu Kultuuriportaalis.

Muusikakoolid peaksid ennast tundma rohkem ühtse haridussüsteemi osana, kus kehtivad teatud reeglid ja kokkulepped, mis annavad õpetajatele õigused ja kohustused. Tonio Tamra on Viljandi muusikakooli direktor. Täpselt nii palju kui on muusikakoole, on ka valikuid, kuidas ja kuhu peaks muusikaharidus edasi liikuma. Samamoodi on erinevad ka muusikakoolid" ühed, kuhu konkursi puudumisel võetakse vastu kõik õpilased, kes selleks soovi avaldavad ja teised, kus õpilaskandidaatide rohkus võimaldab kooli ainueesmärgiks seada kutseliste muusikute ettevalmistamise. Kuidas meie muusikakoolidele tulevikus läheb, sõltub suuresti sellest, mil moel koolid oskavad laiapõhjalist muusikalist huviharidust siduda kitsama nn süvendatud õppesuunaga. See tähendab, et üheks lähituleviku võtmeküsimuseks on see, kui suurt hulka lapsi me suudame õppetöösse kaasata. Suurem laste arv muusikakoolides annab selle kvantiteedi, millega üldse saab kooli pidada. Kui samal ajal tuleb arvestada, et väikelinnadest ja valdadest lahkub pidevalt noori lastega peresid, tuleb tõdeda, et koolidel on väga suur töö ees. Muusikakoole ootavad ees samad probleemid, mis täna on üldhariduskoolide võrgustikus. Seni on muusikakoole eksponeeritud ja nende olemasolu vajalikkust argumenteeritud koolidena, kes tagavad professionaalse muusikakultuuri järjepidevuse pillimängijate koolitajatena. Nüüd, et ellu jääda, tuleb muuta oluliselt paradigmat, mis tähendab ennekõike muusikakoolide väljundite laiendamist. Rohkem tuleb hakata mõtlema regionaalselt" ühelt poolt muusikaharrastuse säilimisele kodukohas, teiselt poolt regiooni muusikahariduse suutlikkusele erinevate pillide õpetuse kvaliteedi tagamise osas. Nüüd mõned konkreetsed muusikakoolide ja Muusikakoolide Liidu (EML) ülesanded ja vaatenurgad, millele minu arvates tuleks rohkem tähelepanu osutada. Jätan kõrvale soolokavade konkursid, festivalid, orkestrite arendamise, õpikute väljaandmise, muusikažanrite võrdse arendamise ning riigi ala-ja mitterahastamise küsimused. EML-s näen seda organisatsiooni, kes muusikalise huviharidusega seonduvad ideed kokku korjab, need läbi analüüsib, visiooni sõnastab ning taktika välja töötab. Teine suur valdkond on metoodilise töö suunamine muusikakoolidele vajalikus võtmes. Tihe koostöö aineliitudega ja neile koolide ülesannete tutvustamine aitab kokkuvõttes kaasa kogu muusikahariduse arengule. Täna on olukord selline, et pilliõpetajate õpetajakoolitus ja erinevad täiendõppe kursused on valdavalt ainekesksed. Muusikalise huvihariduse aspektile pööratakse vastupidiselt muusikalisele eelkutseõppele minimaalselt tähelepanu, ometi on meie õpilased valdavalt selle suuna esindaja. Edasi õppima järgmise tasandi muusikakoolidesse läheb ikkagi väga väike osa muusikakoolide õpilastest. Metoodilise töö hulka kuulub kindlasti õppekavade koolidevaheline kooskõlastamine ja kasutusele võtmine. Pole mõtet oodata, et keegi teine seda teeks. Kolmas valdkond on koostöö erinevate institutsioonidega " teiste huvikoolidega ning nendega seotud liitudega, kõrgkoolidega, kutseõppeasutustega ning omavalitsustega. Täna on meie rahastajateks omavalitsused ja ilma nende toeta ei saaks me eksisteerida. Samas võiks muusikakoolidest olla palju rohkem abi kohaliku kultuurielu edendamisel, mis tagaks ka valla või linna raha optimaalsema kasutuse. Neljas tegevusvaldkond on kõige keerulisem ja intrigeerivam. Loomulikult puudutab see raha ja õpetajate tasustamist. Üldhariduses on läbi viidud suured reformid. Koolile on antud rohkem iseseisvust " ära on kaotatud üleriigilised atesteerimisjuhendid. Üldhariduskoolid saavad ise otsustada, kuidas ja mis alusel toimub palga maksmine. Teame, et muusikakoolide õpetajate keskmised miinimumpalgamäärad on madalamad üldhariduskoolide õpetajate miinimumpalgamääradest. Üldhariduskoolide õpetajate palgafond tuleb riigieelarvest, muusikakoolide oma ainult kohalikust omavalitsusest. Üldhariduskooli õpetaja miinimumpalk on seotud õpetaja kvalifikatsiooninõuetega, mille kehtestab riik. Muusikakooli õpetajatel riiklikud kvalifikatsiooninõuded puuduvad. Muusikakooli direktoril on omavalitsuselt keeruline nõuda muusikakooli õpetajale üldhariduskooli matemaatikaõpetajaga sama palka kui õpetajate kvalifikatsioonid ei ole võrreldavad. Neeme Punder kirjeldas muusiku 17 aasta pikkust õppeprotsessi. Kui see tsükkel sisaldab või on sisaldanud ka magistritasemel õpetajakoolitus, on õpetajatel olemas eeldus sama palga saamiseks, sõltumata sellest kas nad töötavad üldhariduskoolis või huvikoolis. Muusikakoolid peaksid ennast tundma rohkem ühtse haridussüsteemi osana, kus kehtivad teatud reeglid ja kokkulepped, mis annavad õpetajatele õigused ja kohustused. Sõltumata sellest, kas koolitüüp kuulub formaalhariduse või huvihariduse alla, õpetame me ikkagi samu lapsi. Tihtipeale saab just huvikooli väiksemas rühmas lapsega rohkem tegeleda kui üldkooli suures klassis. Muusikakoolides töötab väga palju erineva ettevalmistusega õpetajaid. Üldhariduskooli õpetajate hulgas on levinud arvamus, et muusikakooli õpetaja pole see „päris“ õpetaja. Siin ongi muusikakoolide liidul suur töö ära teha ja ühiskonnale teada anda: jah, huvikoolides on läbi aegade õpetanud ja õpetavad ka tulevikus pilli need õpetajad, kelle kvalifikatsioon ei ole sama, mida nõutakse üldhariduskoolis õpetamisel. Aga meil töötab palju ka neid õpetajaid, kes on ülikoolis läbinud sama õpetajakoolituse, mis nemad ning neil on õigus taotleda VI, VII ja VIII astet uues kutsestandardi süsteemis. Muusikakoolide õpetajate töö tasustamise hulka kuulub ka ebanormaalne nähtus, kus pilliõpetajate koormused ja seega ka palgad iga kuu muutuda võivad. See teema puudutab kõiki koole, kus on individuaalõpe ning siin peavad koolijuhid pead kokku panema ja mõtlema, kuidas õpetajate õigused oleksid tagatud. Seni jääb loota vaid õpetajate mõistvale suhtumisele. EML kui mittetulundusühing ei saa süsteemi korrastamisel küll käskida ega kohustuda. Küll aga tõstatada probleeme, töötada välja toimivaid lahendusi ja neid siis koolidele välja pakkuda. Ei maksa loota kõrgemalseisvatele organisatsioonidele. Kõigepealt aitame ennast ise. Küll siis tulevikus ka teised meid märkavad ning meisse kui võrdväärsetesse partneritesse suhtuvad.

Toimetas Igor Garšnek

Vaata ka http://kultuur.err.ee/v/muusika/arvamused/39998218-b79d-416b-b458-b9a3547d6673






harju

Copyright EML 2016