logi sisse parooliga | id-kaardiga
Uudised
... ja arhiiv
Kalender
Mis teoksil
Koolid
Liikmete nimekiri
Liidust
Üldinfo
Juhatus
EML juhatus
Kontakt
Lingid
Trükised ja õppematerjalid
Igal lapsel oma pill
KONKURSS 2019
Arhiiv
Vana leht
Tööpakkumised
... ja "otsin tööd"

Uudised » Vaegnägijate muusikaõpetajad rahvusvahelisel konverentsil Londonis

07.04.2015


10. ja 11. märtsil 2015 toimus Londoni Ülikoolis rahvusvaheline konverents „Visually-impaired musicians’ lives” („Nägemispuudega muusikute elud”), mille korraldajateks olid Kuningliku Rahvusliku Pimedate Instituudi muusika nõustamiskeskus (The Music Advisory Service of the Royal National Institute), Kuninglik Muusikaakadeemia (Royal Academy of Music) ja Londoni Ülikooli kasvatuse instituudi kunstide ja humanitaarainete nõukogu (Arts and Humanities Research Council.

Eestit esindasid konverentsil Tartu II Muusikakooli õpetajad Jelena Michaelis ja Tiiu Ernits ning Tartu Emajõe Kooli muusikaõpetaja Kadri Kutsar, kes esinesid konverentsil ettekandega  „Learning opportunities for Estonian blind musicians in school in 2014” („Pimeda muusiku õppimisvõimalused Eestis 2014”). Konverentsil osalesid kuulajatena ka Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli õpetajad Katrin Tanvel ja Evelin Kivirand. 



 http://vimusicians.ioe.ac.uk/programme.html; http://vimusicians.ioe.ac.uk/confer_train.html



Pimedate laste õpetajatena lootsime konverentsilt heade praktikate ja kontaktide kõrval leida eelkõige lahendust Braille’ noodikirja probleemile, st ühtlustada eri maades lokaalselt käibelolevaid lihtsustatud variante. Selgus aga, et hetkel ei ole võetud suunda (ühtsele) lihtsustatud Braille’ noodikirja väljatöötamisele. Selle asemel on eri maailmanurkades käimas  intensiivsed otsingud ja katsetused uute tehnoloogiliste lahenduste leidmiseks, mis toetaksid  nägemispuudega inimest muusikaõpingutes. Näiteks oli huvipakkuvaks lahenduseks sealdeldis (vt linki Lime Lighter aadressil www.dancingdots.com), mis võimaldab nooditeksti mistahes suuruseni suurendada ja seda edasi kerida jalapedaali abil.  Seadeldist demonstreeris Bostoni Sümfooniaorkestri viiuldaja Alison Dalton, kel, vaatamata oluliselt halvenenud nägemisele, on nüüd avanenud võimalus orkestris edasi töötada.



Kõige rohkem ettekandeid (peamiselt Inglismaalt ja Ameerikast) oligi seotud uudsete tehnoloogiliste lahenduste tutvustamisega. Nt üks peaesinejaist - Berklee Muusikakolledži vaegnägijate muusikatehnoloogilise labori juhataja Chi Kim (Boston, USA) - pidas ettekande „Assistive music technology” („Abistav muusikatehnoloogia”); James Bowden Inglismaalt tutvustas  praktilisi tarkvaralahendusi muusika õppimisel ja komponeerimisel, jm. Teine ettekannete plokk, kuhu kuulus ka Eesti, tutvustas eri maade koole ja nõustamiskeskusi ning  vaegnägijate õppimisvõimalusi neis. Kolmas ettekannete plokk käsitles didaktilisi probleeme nii seoses Braille’ kirjaga (nt noodilugemine) kui improvisatsiooniga ja neljas esitles pimedate muusikute tagasivaateid oma edukale muusikukarjäärile. Tutvustati ka mitmesuguseid uurimistulemusi, nt muusikapsühholoogia vallas käsitles prof Adam Ockelford Roehamptoni Ülikoolist koostöös Kuningliku Rahvusliku Pimedate Instituudiga  kaasasündinud nägemiskahjustuse mõju muusikaliste võimete arengule lapsepõlves.



Ligikaudu 150 kuulajale ettekandeid pidanud esinejad olid saabunud lisaks eelnimetatud maadele ka Austraaliast, Argentiinast, Kanadast, Taanist, Iirimaalt, Kreekast, Slovakkiast, Indiast. 



Konverentsi avapäeval andsime teises ettekannete plokis ülevaate (Eestis läbi viidud ankeetküsitluse põhjal) muusikat õppivate nägemispuudega õpilaste ja nende õpetajate  hinnangutest praegustele õpivõimalustele, õppemeetodeile, ainedidaktikale, muusika tegemise väljundeile, ilmnenud probleemidele. Kajastasime õppimisvõimalusi ka muusikakoolides, kus nägemispuudega lapsed kõige sagedamini muusikat õpivad ning mille arv on Eesti rahvaarvu silmas pidades märkimisväärne.  Eraõppe, huvialaringide, ansamblite, laulukooride kõrval käsitlesime puhkpilliorkestrite suurt osatähtsust pimedate muusikute kogukonnas läbi aastakümnete. Edastasime positiivsena väljatoodut - erinevate pillide kättesaadavust, õpilaste individuaalsete erisuste ja tasemetega arvestamist jm. Küsitluse tulemusel selgus, et suurimaks kitsaskohaks nii õpilaste kui õpetajate seas on Braille’ noodikirja vähene oskamine ja kasutus, vajadus kirjalike emakeelsete õpimaterjalide, -programmide ja üldse kaasaegsemate tehnoloogiliste lahenduste järele.















Kahe päeva jooksul toimus konverentsi raames ka kümmekond  kontserti, millel esines nii soliste ja ansambleid (nt klaveriduo Paula ja Fabiana Chávez Argentiinast), kui ka koor ja orkester (viimase dirigendiks oli Baluji Shrivastav).















Konverentsil saime ülevaate pimedate muusikalise kasvatuse olukorrast ja visioonidest eri maades ning mitmeid kontakte (nt Ameerika kolleegidega The Filomen M. D’Agostino Greenbergi Music Schoolist (vt www.lighthouseguild.org ).















Osalemist konverentsil aitas lisaks töökohtadele teoks saada ka Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond.















Tiiu Ernits





































































London - Üks peakorraldajatest Kuninglik Rahvuslik Pimedate Instituut. foto T. Ernits


Eesti esindajad saalis (paremalt) Jelena Michaelis, Evelin Kivirand, Katrin Tanvel. foto T. Ernits


Ettekandjad (vasakult) Leslie Jones, Dalia Sakas (USA), Kadri Kutsar, Tiiu Ernits (Eesti), Louisa Madisson (Inglismaa), moderaator. foto E. Kivirand

harju

Copyright EML 2016