logi sisse parooliga | id-kaardiga
Uudised
... ja arhiiv
Kalender
Mis teoksil
Koolid
Liikmete nimekiri
Liidust
Üldinfo
Juhatus
EML juhatus
Kontakt
Lingid
Trükised ja õppematerjalid
Igal lapsel oma pill
KONKURSS 2019
Arhiiv
Vana leht
Tööpakkumised
... ja "otsin tööd"

Uudised » Näitus Teele, teele, kurekesed... Muusikaõpetus Eesti koolides kuni 1940 alates 30. septembrist Eesti Rahvusraamatukogus

22.09.2015


Eesti muusikaõpetuse ajalugu peegeldaval näitusel eksponeeritakse Eesti- ja Liivimaal välja antud koolilaulikuid ja muusikaõpetuse erilaadseid väljaandeid, mis on ilmunud ajavahemikus 1821–1940 ning olid kasutusel eesti, saksa ja vene õppekeelega koolides. Peatähelepanu on pööratud lastelaulikutele, mida on näitusel väljas üle 80 nimetuse.

Ehkki eesti talurahvakoole hakati rajama juba 17. sajandil, said eesti lapsed esimese eestikeelse trükist ilmunud koolilauliku alles 1868. aastal, kui Viljandi koolmeister Friedrich Kuhlbars andis välja „Lauliku koolis ja kodus“. Alates sellest laulikust on koolilaste laulurepertuaari pidevalt täiendatud ja muudetud vastavalt uutele metoodilistele käsitlustele, ent on üks laul, mis on jäänud koolilaulikusse püsima kuni tänaseni, so. üle 140 aasta, ja see on „Teele, teele, kurekesed!“, mida leidub 54 koolilaulikus.

Vanimaks Eestis trükitud kooli noodiraamatuks näitusel on aga Tartu gümnaasiumi muusikaõpetaja Carl Ferdinand Biedermanni (1792–1869) koostatud neljahäälsete koraalide kogumik „Vierstimmige Choraele nach ihren ursprünglichen Melodien ohne Begleitung zum Gebrauch für Kirchen u. Schulen“, mis ilmus kuues vihikus 1821–1825 Tartus. See koraaliraamat oli mõeldud kasutamiseks eelkõige saksa õppekeelega koolis, samuti kirikus.

Eesti muusikaõpetuses astus suure sammu edasi Tartu seminari koolmeister Ado Grenzstein, kes 1878. aastal avaldas läbimõeldud metoodilise ülesehitusega „Kooli laulmise raamatu“. Ta pidas oluliseks õpetada lastele laulutunnis ka muusikateooriat, et nad laule mitte üksnes kuulmise järgi meelde jätaks, vaid oskaksid ka noodist kergemaid lauluviise õppida ja ununenud laule noodi järgi meelde tuletada.

20. sajandi esimesel poolel andsid koolilaulikuid välja peamiselt õpetajad ise. Tallinna ja Tartu koolide kõrval ka õpetajad Pärnust, Helmest, Häädemeestelt, Väike-Maarjast jm. Omaaegsetes õpetajate seminarides oli muusikaõpetus tähtsal kohal. Lõpetaja pidi suutma õpetamise kõrval juhtida ka orkestreid ja laulukoore. Tallinna Konservatoorium andis esimese keskkooli laulu- ja muusikaõpetaja kutsetunnistuse välja 1925. aasta kevadel. Õpetajate kõrval andsid oma panuse koolilaulikute koostamisse ka heliloojad Artur Kapp, Aleksander Läte, Miina Härma, Gustav Ernesaks, Juhan Aavik, Tuudur Vettik. Koolilauluvara kujundajaks ja muusikaõpetuse metoodika arendajaks oli Voldemar Tamman (1884-1942), kes kahe maailmasõja vahelisel perioodil koostas ja andis  välja 30 laulikut.

Mitmedki aastate eest esmakordselt koolilaulikutes avaldatud lastelaulud on populaarsed tänini – „Õrn ööbik“ (1913), „Uhti, uhti, uhkesti“ (1913), „Juba linnukesed“ (1913), „Küll on kena kelguga“ (1913), „Mu koduke on tilluke“ (1931), „Mutionu pidu“ (1931), „Jaan läeb jaanitulele“  (1933) jpt.  

„Lauluarmastus peab jääma püsima õpilasis ka pärast kooli lõpetamist ja olema loomulikuks aluseks edaspidisele muusika harrastamisele perekonnas ning seltskonnas. Iga õpilane peab koolist lahkudes saama kaasa teatud hulga meeldivaid laule, mida ta laulaks hääl meelel,“ kirjutas Tartu linna koolinõunik Juhan Lang 1930. aastal.

Näituse koostasid Heidi Heinmaa ja Katre Riisalu.



harju

Copyright EML 2016