logi sisse parooliga | id-kaardiga
Uudised
... ja arhiiv
Kalender
Mis teoksil
Koolid
Liikmete nimekiri
Liidust
Üldinfo
Juhatus
EML juhatus
Kontakt
Lingid
Trükised ja õppematerjalid
Igal lapsel oma pill
KONKURSS 2019
Arhiiv
Vana leht
Tööpakkumised
... ja "otsin tööd"

Uudised » Väike palk peletab noored õpetajad muusikakoolidest

17.12.2015


17. detsember 2015 00:30. Eesti Päevaleht. Tulevaste muusikatippude teele jääb tihtipeale kohalik muusikakool vananevate õpetajatega. Eesti muusikakoolide liitu kuulub üle 90 kooli. Liidu juhatuse aseesimees Andres Teppo sõnul on koolid kohalike omavalitsuste majandada, kuid nende heast tahtest ja pingutustest hoolimata kipub muusikakoolide palgatase õpetajate üldisest palgatasemest maha jääma. See on ka põhjus, miks amet pole noortele ahvatlev ja praeguse kaadri keskmine vanus läheneb järjekindlalt pensionieale. „Minu arvates võib muusikakoolide tegevuse jaotada huvihariduseks ja kutse-eelõppeks,” ütleb Teppo. Esimene võib tema hinnangul jääda kohaliku omavalitsuse vastutada, aga kutse-eelõpe peaks olema riikliku kultuuripoliitika osa. „Avastatud talentide arengul tuleks silma peal hoida,” lausub ta.

600 eurot bruto



„Pean tipptasemel viiuli- ja klaverimängu kõige keerulisemaks tegevuseks planeedil Maa ning arvan, et selle õpetamine nõuab väga head haridust ja motivatsiooni,” sõnab Teppo. Aga hea õpetaja motivatsioonipaketti kuulub ka konkurentsivõimeline töötasu.

Kõige väiksemat palka, 600 eurot bruto, saab kõrgharidusega muusikakooliõpetaja näiteks Kärdlas. Samaväärset töötasu esineb ka Harjumaal. „Üksikutes koolides saab õpetajapalga miinimumi 900 eurot,” toob Teppo esile kääride ulatuse.

„Muusikaharidus on huvihariduse kalleimaid vorme, sest rühmaõpe pole enamasti võimalik.“



Kultuuri-, haridus- ja sotsiaalministeerium koostavad üheskoos huvihariduse riikliku toetamise kontseptsiooni, mis peaks valitsuse töölauale potsatama järgmise aasta veebruaris. „Sealt edasi võtab haridusministeerium rakendamise poole üle. Kontseptsioon peaks käivituma 2017. aasta sügisest,” selgitab kultuuriministri nõunik Piret Hartman. Selle järgi jagab riik kohalikele omavalitsustele sihtotstarbelisi

lisavahendeid. Haridusministeeriumi noorteosakonna asejuhataja Ardo Rohtla märgib muusikakoolide õpetajatele palga maksmise kohta, et ka pärast kontseptsiooni rakendumist on peamine osapool kohalik omavalitsus, mis otsustab lisanduva riigiraha oma territooriumil kasutamise üle kohalike probleemide ja vajaduste järgi.

„Kultuuriminister Indrek Saar ütles, et seda toetust ei fokuseerita mingi eriala keskselt, vaid jaotatakse ühtlaselt,” kinnitab Andres Teppo. „Muusikaharidus on huvihariduse kalleimaid vorme, sest pilliõpetuses pole enamasti rühmaõpe võimalik ja õpilasele tuleb läheneda individuaalselt. Seega on praegu kindlasti vara riikliku toetuse suurest kasust rõõmu tunda. Tippinterpreedi koolitamine eeldab talenti ja väga head õpetust.”



harju

Copyright EML 2016